kas kassid ostaksid seda?

võtaks nüüd pikemalt ette ian'i jutu suust-suhu marketingist, mis väärtustab üle kõige sõbra soovitust sinu brändile.

kas ma tõesti ei tee ühtegi olulist ostuotsust ilma soovituseta oma sõpradelt-tuttavatelt? tõsi, ma ei valiks ilma soovituseta maja ehitajat, arhidekti, hambaarsti või mingit suuremat tehnikavidinat. samas teatud asjade osas on minul küll nii selgelt välja kujunenud eelistused, et isegi pikem veenmine ei pööraks mind teisele teele. kaamera näiteks, rääkigu mis need nikonimehed tahes:) ehk vaatamata ükskõik kui tugevatele ratsionaalsetele argumentidele ei ole ma nõus oma otsust muutma.

aga mõeldes siinjuures, kas reklaamiga saaks mind "teise usku" painutada? vastus on: kindlasti mitte. reklaam tekitab enamustes meist vastureaktsiooni. veelgi enam, see on ju marketingijutt ja müügi, vabandage väljendust, möla. mitte ükski inimene ratsionaalselt mõeldes ei usu seda. sõber suudaks mind aga üsna kindlalt veenda kasutama sony asemel philipsi telerit. milleks siis reklaamida?

bränd. mis on bränd ilma tuntuseta? kuidas tuntuks saada? õige, reklaami tuleb teha. ainult et siin oli ianil ka üks väga õige point. ajastus.

1962 avaldas everett rogers raamatu Diffusion of Innovations. selles kirjeldas ta protsessi kuidas innovatsioon ja uuendused massideni jõuavad. kuna enamus inimesi selle teooria järgi kuulub early- ja late majority hulka, siis ei ole toote lansseerimisel mõtet turgu reklaamiga üle ujutada, kuna enamus inimesi ei ole selles osas vastuvõtlikud, nad ei ole valmis otsustama ja ootavad soovitust nn. early adapteritelt kes omakorda saavad soovituse innovaatoritelt. logish eks.

siit ka järeldus, et uue toote lansseerimisel on mõtet keskenduda innovaatoritele, kes info sinu brändist/tootest edasi turule viivad. kui toode ei müü ennast, st. kui seda sõber sõbrale ei soovita, siis ei ole mõtet kehva toodet reklaamirahaga kinni maksta. see raha tuleb tootearendusse suunata. earn recommendation rather than push the message!